Vaimuelu pärast Põhjasöda Eestimaa ja Saksamaa vahel tihenesid sidemed. 18.sajandil jäi Tartu Ülikool suletuks, sai Baltisaksa aadlinoorus hariduse Saksamaa ülikoolidest. Luterliku kiriku hooleks jäi kanda vaimuelu. Kuna paljud kogudused olid ilma jäänud oma õpetajatest, kirikuhooned olid rüüstatud ja Põhjasöjas hävinud tuli alustada algusest. Tänu Saksamaalt tulnud kirikuõpetaja hoolekusele suudeti kiriku madalaseisust kiiresti üle saada. Anti ka esimene piibel välja Eesti keeles. Selle töö viis lõpule Jüri kiriku õpetaja Anton-Thor Helle. Valgustusliikumine 18. sajandi keskpaigal pakkus huvi Baltikumile Lääne-Euroopast siia jõudnud valgustusliikumine mille põhieesmärgiks oli koolihariduse edendamine. 1765. aastal kehtestati uus koolikorraldus mis nõudis, et igas möisas peab olema vähemalt 1 külakool ja igas kihelkonnas vähemalt 1 kihelkonnakool. 1787. aastaks oli juba Eestis
Neid on nimetatud ka tagahooviahjudeks. Toodangut ja tulu ei andnud. Põllumajandustoodangu suurendamiseks oli mitu ideed: tihedalt külvamine, varblaste hävitamine. Toimus massiline varblaste hävitamine, mis tõi endaga kahurite siginemise. See tõi endaga hoopiski nälja. Hiinas neid näljahädade ajal surnuid ei loetud kokku. Natuke enne Suure hüppe lõppemist astus Mao oma ametist tagasi. Mõnda aega hoidis madalat profiili ja ei sekkunud asjadesse. 60. aastatel jäi siis kõrvale ja madalaseisust tuli riik välja. Mitte tänu Maole. Tema polnud aga kuhugi kadunud ja 1966-69(76) algas suur proletaarne kultuurirevolutsioon. Taust: Hiinas on hieroglüüfkiri, mille õppimine võtab kaua aega. Mao idee oli ühendada õppimine ja töö. Sai asi alguse sellega, et just keskhariduse omandanud neiud hakkasid nõudma kõrgkoolidesse vastuvõtmist ilma eksamiteta. Tähendas see senise kultuuri hävitamist. Klassikalisi ehitisi rüüstati, kirjandus kadus põlu alla. Kõik peale Mao oli nõme
annaabi.ee 
