Rannaniit
Paljud kurvitsalised teevad oma pesa
rannalähedasele lagedale karjamaale nii, et neil on vaba juurdepääs alla rannale ja veepiirile.
Risk, et pesa rebase või vareste poolt rüüstatud saab on põhjuseks, miks need linnud ei
pesitse suurte puude ja põõsastike lähedal ega kõrge taimestikuga aladel. Vahemaa puude ja
põõsasteni on reeglina vähemalt 100-200 m.Liikideks, mis eluliselt sõltuvad traditsioonilise
maakasutusega madalamurustest rannaniitudest on alpi (balti) risla ja naaskelnokk. Mitmed
kurvitsaliste liigid esinevad nii rannaniitudel kui teistes elupaikades. Siiski on nendelegi
rannaniidud suure tähtsusega pesitsusaladeks, erti seoses teiste kurvitsalistele sobivate
avamaastike kadumisega.
4) KAHEPAIKSED Kõre esineb harvalt kliburandadel, luitealadel ja rannaniitudel. Ta koeb
meelsasti väikestes riimveelistes lompides (soolsus 3-4 promilli). Talub halvasti traditsioonilise
annaabi.ee 
