Eesti loodusgeograafia konspekt
Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu
Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite
erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju
lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti
aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad
kivimikihid. Selgelt näeme vaid Põhja-Eesti astangut.
Üldiselt on Eesti aluspõhja reljeef ja selle kõrgusvahed väga sarnased nüüdisreljeefiga.
Kvaternaari ladestu (pinnakate) kujunenud viimase 1,5-2 milj. aasta jooksul. Kvaternaari ajastu
jaguneb holotseeni (jäävaheaeg) ja pleistotseeni (jääaeg) ajastikeks. Stratigraafilisel
liigestamisel pole esikohal loomastiku ja taimestiku arenemisel põhinev vaid paleoklimaatiline
s
annaabi.ee 
