Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad
harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites.
17.saj. algul kehtestati Tallinnas kindel õppimise kord- köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama
koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat.
Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis
linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse
ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel.
Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid.
Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste
teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega.
annaabi.ee 
