Eesti loodusgeograafia
Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt.
Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale)
tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi
lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru,
puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit
terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt
maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E
põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis
aleuriit ja aleuriit savid (maalihked).
Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised
tingimused. Avamusalad P-E rannikul ja ja klindiesisel alal. Kambriumi kihistust
paljandub Põhja-E paekaldas, jõeorgudes või savikarjäärides Lontova savi
annaabi.ee 
