aastad. Peamiselt kirjeldab Aleksander Puskin provintsiaadli elu-olu. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. ,,Kuid äkki sinnakanti sõitis Just Göttingenist otseteed ja kriitilisi meeli köitis uus naabermõisnik ja poeet- Vladimir Lenski, noor ja sirge, Kes kodukolkasse täis kirge Kui Kanti jünger ja fantast Tõi udusest Germaaniast Kateedritõed, kateedritoonid: Uutvärki vaimutormlase Suurpiduliku paatose, Priimõttelised illusioonid ja süsimustad, voogavad kaootilised kiharad."
See oli armastus. 12. Kirjuta vähemalt 200 sõnaga, miks Onegin õnne ei leidnud. Oneginit valdas suur vabadusearmastus. Tema peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Tema üleolev käitumine naabermõisnikesse, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks. Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand-tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene, kes ei usaldanud suurt kedagi ega midagi; Lenski oli aga vaimustutatud romantik, kes nägi kõiges ja kõikjal palju head, uskus ning usaldas ümbritsevat. Kui Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja rääkides oma
annaabi.ee 
