piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil. Põldudeharimine: Pärast üleujutust on põldude harimine kergem ja saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °
piirkonnas ka veevarude vähenemist. Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil. Põldudeharimine: Pärast üleujutust on põldude harimine kergem ja saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °
• Draviidi keeled — Indias, Pakistanis, Sri Lankal (20 keelt, 165 tuh rääki- jat), tamili keel • Austro-Aasia keeled — Kagu-Aasias, Indias (u 65 milj in, 150 erinevat keelt); khmeri, vietnami jt. • Tai keeled — 64 milj (Tai, Laos, Birma, India, Vietnam, Birma) • Austroneesia keeled (polüneesia keeled) – Indoneesia haru — 200 keelt, 170 milj in — Madagaskaris, Sumatras, Taivanil, Filipiinidel, Jaava saarestikus, Malaisias – Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd • Jaapani k — 120 milj in • Korea k — 60 milj in • Baski k —1 milj in
annaabi.ee 
