Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
Iiri saagad olid
proosa vormis, aga neid iseloomustab rõhutatud lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Proosajutustuse vahele
põimiti värsse. Saagad jagunevad 2-ks: põhja- ja lõunaiiri. Mõlemad saagad olid üleva ja paatosliku tooniga, kandes edasi
suuri ja õilsaid tundeid, imesid ja maagiat ning ürgse looduse tausta. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide
kuningas Conchobar ja ta õepoeg Cuchulinn. Lõunaiiri saagasid õpiti tundma tänu James Machphersonile, kes 1760
avaldas kogumiku, mille väitis olevat muinaskeldi rahvaluule ja muistse lauliku Ossiani loomingu tõlge.
Keskaegne eepika Islandil sai alguse 9.10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj.
Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogu on ,,Vanem Edda" pole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid
koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus.