Esiajalugu ja arheoloogia alused
ja vajasid uusi aedu. Kohandumus põllundusega viis rahvastiku arvu kasvuni ning
materiaalse kultuuri suurema viimistlemiseni. Arenesid välja komplekssemad
põllunduslikud kultuurid, rikkus kontsentreerus privilegeeritud inimeste kätte,
toidutootmine muutus intensiivsemaks. Nii Põhja- kui ka Lõuna-Hiina põllunduslikud
asukad asustasid varem kultiveerimata alasid. Varsti õitsesid üle kogu Hiina paljud
regionaalsed maaviljeluslikud kultuurid. Asustusmuster jälgis jõgede orge ja
mererannikut.
66
Toidutootmise arenemine Hiinas oli pikk protsess, mis algas üsna samal ajal eri kohtades
üle kogu maa. Inimesed viisid oma k viljelustehnikad vastavusse kohalike oludega.
Hilisem tüüpiline viljelusmajanduslik asustus oli laiema areaaliga kui Yangshao kultuuri.
Püsiasustusega külad kindlustati sageli muldvalliga. Põhja-Hiinas kasvatati hirssi,