"maaviljaelus" - 1 õppematerjal

Suuline arvestus

Pilet nr3 *Pronksiaeg 1500-500eKr Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal pronksiajal tekivad kindlustatud asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, põllumaa eraomand. Pronks oli tähtsaim tööriistamaterjal. Arenes kaubitsemine. Nooremal pronksiajal oli eesti jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Peamisek elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljaelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest on leitud looma luid. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi, veiseid, sigu. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder. Saaremaal oli peamisteks jahiloomadeks hülged. Sise-eesti oli pronksiajal kõige hõredamalt asustatud sest seal olid tihedad metsad ja raskesti haritavad maad. Pronksiajal hakatakse asulaid kindlustama, nende ümber kohati koondus asustus. Tekkisid metallitootmiskeskused ­ need hõimud, kes elasid maagirikastel aladel,