Folkloristika
olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid.
* Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti
kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad
haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest
arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis
pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn).
*Maavil jelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse
tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese
austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg.
* Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev,
mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest).
* Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud
annaabi.ee 
