Aretusõpetuse vastused
piima tarbimine oli väike. kujunes välja vähenõudlik,
väikese kasvuline ja nudi veis. XIX sajandil tööstuse arengule kaasnes linnade kasv ja vajadus joogipiima ning
või järele. turgudel kasvasid hinnad. kohalikku eesti veist hakati ristama sissetoodud tõugudega sõltuvalt
turuhindadest liha- või piimatõugudega. kujunesid erineva kehaehitusega punased, punasekirjud või mustakirjud
rühmad. järjest vähemaks jäi kohalikku veist. sajandi vahetusel oli neid veel 21,6%. üha kahanev maaveiste arv
sundis entusiaste tegelema maatõu sihipärase aretusega. 20 aprill 1920 asutati Eesti Maakarja Kasvatajate Selts.
tõuaretuse alal oli entusiaste, kelle vahel käis äge diskussioon, millist tõugu eestis eelistada. eesti maakarja
toetajaid oli palju. parandajaks valiti läänesoome tõug, mis oli sarnane. värvuselt on helepunane või beez, vahel
ka valged märgised, nudi, kuiva kehaehitusega. vaatamata oma väiksele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on
nende piimajõudlus rahuldav
annaabi.ee 
