VEINITURISM
Rekordtoodang küündis peaaegu
kahe miljoni liitrini aastas.
Veerandsaja jooksul on tehtud kümmet erinevat veini. Neist kõige kauem laagerdub
pihlakavein, alles kolme aasta pärast villitakse ta pudelisse. Sõsta-ja õunaveinidel kulub
kaks aastat, kõige rutem valmib aga jõhvikavein, talle piisab ühest laagerdusaastast.
Niihästi Võhu kui ka teiste majandite veinides pole tilkagi piiritust. Riik lubab piiritust
väikesele veinitehasele vaid vähesel määral, aga tänu sellele on maaveinid ka
tervislikumad. Pudelipuudus sundis Võhu veinitegijaid 1991. aastal alustama lahtise
veini müüki majandi keskuses Pajustis, suviti ei valmistanud isegi 2000-4000 liitri veini
läbimüük päevas mingit raskust.
Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini
Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks
moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja
annaabi.ee 
