Riikide kokkuvõte
Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima.
Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim
jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma
sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma
liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav
laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga).
Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57
triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal.
Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti,
titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka
boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja
Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive
annaabi.ee 
