Vähestes soodes on turbakihi paksus suurem - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud
tsehh. Selles tsehhis toodetavat (põlevkivi utmisel saadavat) õli kasutatakse Eesti Elektrijaamas. See toodang moodustab vaid väikese osa elektrijaamas kasutatavast energeetilisest kütusest. Töötlemise tulemusena saadud kergemaid fraktsioone tarnitakse ka teistele tarbijatele. Ehitati katseseadmena. Eesti territoorium, mis paikneb Ida-Euroopa lavamaa loodeserval, iidse Eel- Kambriumi kivimikompleksi avamusala Baltoskandia kilbi vahetus läheduses, on oma maavararessursi poolest kogu maalima üldpildis vaadelduna ehk kusagil keskmistes ridades. Siiski on maapõues ühtteist tootmisväärset, mille loetelu on võrdlemisi mitmekesine. Isegi nafta ja maagaas pole jäänud mainimata. Paljud neist ei ole maavarad tavapärases mõistes ei innukate otsijate geoloogide ega ka majandusmeeste silmis. Kõigepealt Eesti geoloogilisest ehitusest tulenev eripära. Olles kauges geoloogilises
(18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos). Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur ( 2,37 miljardit tonni) Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Kasutamine: 1. keemiatööstus- tõrv,õlid,parafiin,ravimid,värvained 2.energeetika- küttematerjal 3.ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele 4.põllumajandus-allapanu loomafarmides,kasvuturvas taimekasvatuses,söödapärmi tootmine 5.rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel 6.meditsiin- turbamuda Nafta
annaabi.ee 
