Heraldika
kilbimaaling kui isiku tunnus, mis aitas kandjat sõjas ära tunda. Suverääni või valitseja
eesõiguseks oli teenekale isikule võitude tunnustamisena anda kandmiseks vapp, millega kaasnes
sageli ka aadlitiitel ning mingi maavaldus. Selline traditsioon aitas kaasa isikliku vapi
kujunemisele, mida hakati hiljem pärandama. Nii omandas vapp seisusliku tähenduse ja kujunes
privileegidega isiku staatuse tunnuseks. Lisaks isiku- ja sugukonnavappidele tekkisid ka
valitsejate ja maavapid nendest kujunesid aja jooksul riigivapid. Valitsejad kinnitasid ka
linnadele koos linnaõigustega vapid, mis koos pitsatiga said linna teatud arengutaseme
näitajateks.
15
KASUTATUD ALLIKAD
Saare, T. 2006. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo
Oja, T. 2006. Aadlivapid Ajalooarhiivis. http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=info&lang=et
(20.04.2011)
EMÜ. 2011. Eesti Mõisakoolide Ühendus
annaabi.ee 
