Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940
Iga maakond
moodustas omaette valimisringkonna, jaoskonnad organiseeriti kõikides valdades. Valimisõigus oli
kõigil antud linna või valla territooriumil elavatel 20 aastase vanusepiiri ületanud Eesti Vabariigi
kodanikel. Maakonna ja nõukogude saadikud tuli valida nimekirjade alusel, mida pidid tõendama
valijad 25 allkirja alusel ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 30 päeva enne valimisi. 1927 nimetati
maakonnanõukogud ümber maavolikogudeks, maakonnavalitsused aga maavalitsusteks. Valimised
korraldati uue 1926 vastu võetud maavolikogude valimise seaduse alusel, seal suuri erinevusi uue
ja vana seaduse vahel ei olnud. Olulisemateks muudatus oli see, et kandidaatide nimekirja võis sisse
anda vaid 5 allkirjaga ning nimekirjad tuli esitada vähemalt 40 päeva enne valimisi. 1934 aastal
võttis riigikogu vastu uue Maakondade ajutise valitsemise seaduse, mis sätestas maakondliku
tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud