Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
loodus.
13. sajandi mõis asus tavaliselt väljaspool külapõlde, külast eraldi. See oli lihtsalt eraldiasetsev
talu, kuhu talupojad pidid tulema oma makse maksma, ega tähendanud midagi vägivaldset
peale maksude nõudmise iseenesest. Mõisa vägivaldne asutamine küla maadele koos küla
lammutamisega on rohkem nn uuema aja, 17.-19. sajandi nähtus. Ka Vana-Liivimaa traagiline
saatus oma alaliste sõdadega, mässude, katku- ja näljaaegadega mängis maavalitsejaile kätte
palju ootamatuid võimalusi mõisate rajamiseks, ilma et neil oleks vajadust olnud tarvitada sel
puhul otsest vägivalda talurahva vastu. Tühjaks jäid sageli terved külad või külakonnad, mis olid
siis sobivad kohad mõisa rajamiseks. Algselt oli paljudes kohtades mõisate ja talude valdused
väga tükeldatud; 17.-18. saj hakati selles osas läbi viima korrastustöid - eelkõige mõisa piirides
püüti mõisast teha terviklikku ala