Eesti keskaeg
Maarahvas XIV XVI sajandil
Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste
õigust märilikule maakasutusele.
Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva karistamine ja taupoegade õigustega arvestatakse üha vähem. Pärast
ülestõusu Harju ja Viru tühi kaob 18 mõisat, mis oli olnud enne 1343.a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha
rohkem vasalle asub elama oma maavaldusse ja sinna oma majapidamisi rajama. Mõisamaade laiendamine
toimub talupoegade maade arvel. Kasvavad maksud, kui varem oli viljakümnis 1/10 saagist, siis nüüd tõuseb
see ¼ saagist. Alates 15. saj. mõisate arv järsult kasvab, lisaks arvu kasvule laienevad ka mõisate põllud ja
seoses sellega hakatakse üha rohkem kasutama talupoegade tööd mõisapõllul. Põhjuseks on viljahinna tõus ja
stabiilse mahuka turu tekkimine
annaabi.ee 
