"maavalduseta" - 1 õppematerjal

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Dominiiklased paistsid silma haritud ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks parimaks kogu keskajal. §2.3. Ristisõjad Bütsantsi Keisririik oli hädas põhjast ründavate petšeneegidega (slaavlased). Läänest käisid rüüstamas normannid, lõunast türklased-seldžukid. Bütsantsi keiser Alexios I oli Rooma paavstilt abi palunud – lubas isegi ida- ja läänekiriku ühendamist. Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis