Viikingid 8-11. sajandil
lähedal, teiseks olid suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad mida nimetati knarrideks, neid
kasutati kaubalaevadena, nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja
kariloomi, aga kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati
röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks
nikerdatud lohepead, kuid oma maale lähenedes võeti see ära, et maavaimusid mitte hirmutada ja
pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest
pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev
mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid
piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi ka sisemaale. Laevad olid madala süvisega ja väga
sobilikud sõitma ka mööda väikesi jõgesid