Baltisakslased
Siinse feodaalse ühiskonna 3
privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult
baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid
prantsuse, soti, iiri, tatari jt. päritolu asunikke.
Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid
talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale
maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule
ülemvõimule. 18. sajandist alates kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid oma tihedaid
sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse
klassikoosseisule jäi baltisaksa kultuur eesti ja läti rahvahulkadest paljus isoleerituks ning oli
sageli suunatud seisusliku korra ja ajalooliste privileegide konserveerimisele. Alates
privileegide kärpimisest 1860
annaabi.ee 
