Berliinis veedetud aastad (1890-1892) olid Vildele tõhusaks enesetäienduseks ja kooliks. Saksamaal astus ta esimest korda kontakti realistliku ja naturalistliku kirjandusega läbi E. Zola, H. Balzaci jt. Võib liialdamatult väita, et Berliini-aastad olid pöördelise tähtsusega Vilde loomingulise meetodi väljakujunemisel. Alates 1891 aastat muutub tema stiil järk-järgult kriitilise realismi poole. 1892 aastal pöördub kirjanik tagasi kodumaale Karjakülla. Maavaikuses on eriti soodsad tingimused kirjanduslikuks loominguks ning kõige pealt paneb ta kirja pikema jutustuse ,,Peiu käsiraha" ning veid hiljem teeb ettevalmistusi romaani ,,Vanemate patud" koostamiseks. Kodukohas võtab Vilde liigesereuma uue suuna, kirjanik on mõneks ajaks voodisse aheldatud ja kirjatöö seiskub mõneks ajaks. Mõne kuu möödudes jõuab ka Vilde kaasa Karjakülla ja et seista Tallinna kultuurieluga tihedas kontaktis, asus Vilde koos abikaasa ja ämmaga 1893.
annaabi.ee 
