Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
talupoegkond mitmeks kihiks. Saksa-Taani valitsusaja alguses esines eestlasi ka
läänimeestena, seega võõra aadliga võrdsel tasemel.
Viimased peagi saksastusid ja sulandusid ülemkihti. Järgmise kihi moodustasid
väikeläänumehed ehk maavabad ( vanade aadlike järgi ), kes pärinesid
jõukamatest talupoegadest või endiste maavanemate järglastest. Nad olid vabad
maksudest ja koormistest, kuid nad teenisid sõja korral maahärra väes oma
hobuse ja relvadega. Maavabadega samal astmel olid nn. Vabatalupojad, kes olid
vabastatud kõigist või osadest koormistest, mille nad lunastasid rahas või
vabanesid neist ameti või elukutse tõttu. Need kaks rühma polnud arvuliselt
suures, püsisid aga läbi kogu keskaja. Läänimeeste-mõisnike ja talupoegade
vahele tekkis osaliselt eestlastest koosnev ,, sundijate" kiht- foogtid, valitsejad,
kupjad.
Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid
kõik tavalised maksud ja teokohustused
annaabi.ee 
