MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng
Sellest ajast pärit ka lahustükid n. heinamaad. Asumikutalud vastandiks rajati
esimese maareformiga Eesti ajal.
Eesti maareform oli korraldatud 1919.aastal 19.oktoobri maaseaduse alusel pärast
Vabadussõda, või õigemini Vabadussõja käigus algatatud protsess, mis nägi ette, et
võõrandatakse rüütlimõisad, neist tuuakse riigitagavaramaad ja nende baasil hakatakse looma
asundustalusid. See tähendas seda, et EV võttis vastu väga resoluutse otsuse. Kasutatakse ka
mõistet maauuendus.
Mis siis juhtus selle maareformi käigus? Enne oli ligi pool rüütlimõisad ja peaaegu sama palju
väike maa omanike (ostetud talusid päriseks), ülejäänud jagunes väga erinevate omanike vahel.
Tähendab et, et mingi selle 47% kallale, et likvideerida suurmaaomandus, põhjusteks:
1) Ajalooline ülekohus saksa vallutused, georendid, sunnismaisus
2) Maapuudus Eesti oli sel ajal agraarmaa, inimesi, kes tundsid sügavat huvi maa saamise
vastu, oli palju
annaabi.ee 
