Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”
Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult
Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime,
on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik."
4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. Me vaidleks sellele vastu ja
väidame, et näeb küll vahet. Ristiusus usuti jumala olemasolusse ja haldjatesse, maausus usuti
ussisõnu. Kuigi näiteks Ülgas, kes oli põline metsaasunik ja elutark, ei uskunud ussisõnu vaid
hoopis haldjaid. Vootele ütles: ,,Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib
kirikus."
Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma, näiteks
Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel.
5)Kivirähk nahutab neid, kes teevad kõike kaasa ainult sellepärast, et see on välismaalt või
annaabi.ee 
