Eesti muinasusund
Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing
jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati,
et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja
koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis
hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei
tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada.
Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks
viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi,
puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei
tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati
hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede
annaabi.ee 
