Usuvabadus
kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene
jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi
tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad.
Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need
õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi,
kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised
tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel
pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku
kiriku rahvas.
Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud
järgmiselt:
1. Kõigile garanteeritakse usuvabadus.
2