Eesti maausk
Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara,
keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja
kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik
neljapäevasid.
Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted,
pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse
loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd,
pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool
Toonela jõge. Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete
kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku.
Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse
väärtustamises ja märkamises. Teiseks on oluline pärimus, mis on kokku kogutud ja
muuseumikogudesse talletatud. Kuna pärimuses on nii mõndagi vastuolulist, siis