leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud, mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida. Üritasid keelata haridust talurahvale, et ei lähes vaimulikuks ega edasi õppima. Igapäevaelu härrased ei kontrollinud. Maakonniti õigused, nende puudumine varieerub. Alates 13. saandi keskpaigast on mõisnikud enam eelistanud palgatöö jõudu ja teoorjust kogunud rahana. Rahvastiku tihedusest tuli võimalus, et töökäsi võimalik palgata, kuna maatuid/töötuid oli palju. Leiva eest töötajad tegid paremat tööd kui pärisorjad, kes oma päevi täis tegid. Hakati eelistama kvaliteetsemat tööd, see odavam ka kui pärisori, kes tegi lohakalt ja kellele vaja järelvalvet palgata. Tradistioonilised kiriklikud mõisad hakkasid 14. sajandi algul minema palgatööle. 14. sajandi algul pärisorje, kes tegid teotööd u 16-20%. 22.Millal algas ja kadus pärisorjus Inglismaal ja Prantsusmaal? Inglismaal pärisorjuse vanem historiograafia
ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad, maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioo, mille presidendiks sai Kazys Grinius ja peaministriks Mykolas Slezevicius