Gooti kujutav – ja tarbekunst.
Aknaid võimalik
lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja
Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad.
· Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli
GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda
iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta
looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum.
· Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane
intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid
munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust.
· Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel
tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust.
15