Nüüdiskirjandus
See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei
vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks
teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules
loodustemaatikal väga suur osakaal. Seda kasutatakse mingi suurema asja, laiema idee
väljaütlemiseks. Sellises kontekstis võib iga sõna saada suureks sümboliks. Selles luuletuses
on sõna, keele, traditsiooni teema. See seotakse omakorda maateemaga. Seesama keel tuleb
justnimelt maast. Siin taaskord toonitakse, kinnitatakse, mõeldakse minevikust. Olevik
sisuliselt asendatakse minevikuga. See on hoopis erinev etnofuturismist, mis osutab paljuski
tulevikule.
See, mis on olnud läbi nõukaaja väga oluline, rahvusterviku mõiste, saab nüüd teatud
mänguobjektiks. Seda hakatakse lähemalt uurima, tuuakse ühe etnose domineerimise
konteksti teised lähenemised. Näiteks tuuakse eesti keele kõrvale võru keel. 1990ndate vältel
annaabi.ee 
