Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
Sisukord
2
Sissejuhatus.
Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn.
Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi
linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus
üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide
areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse
küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära
kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumilisi tingimusi, mis on
aidanud kaasa üksikute linnade või siis nende rühmade tekkimisele, soodustanud nende
õitsengut ning oluliselt määranud nende tähenduse olevikuks ja tulevikuks. Kuid sellised
arutelud on kiired muutumaks vaid vaimurikkaks mänglemiseks. Palju on neid töid, milles