EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
[---] Ja äkki haarab hinge suur kirgas ja ühtlasi leebe
tunne: need mälestused kõik kokku on ju – tükike elavaks aineks
muutunud Kodumaad. (Murakin 1947: 5–6)
Teise maailmasõja järel oli looduskirjandusel ning ülevaadetel kodu-
maa geograafiast väliseesti kogukonnas oluline identiteedipoliitiline
tähendus. Näiteks ilmus tervet Eestit hõlmav koguteos "Meie maa"
(Kangro, Uibopuu 1955–1957), mis iga maakonna kohta andis ka iseloo-
mustuse rubriigis "Pilk kaardile". Maateaduslike ja looduskirjelduste
Eesti looduskirjanduse lugu 261
autoritena esinesid valdavalt loodusteadusliku haridusega kirjutajad,
nagu Johannes Kaup (Järvamaa), Johannes Lepiksaar (Alutaguse, Peipsi,
Virumaa), Hans Kauri (Hiiumaa, Lõuna-Tartumaa), Kuno Thomasson
(Matsalu), Karl Ristikivi (Läänemaa) jt.
Murakini "Paani riiki" on oma loomingu olulise mõjutajana nimeta-
nud ka Fred Jüssi, kelle teostest esindab kõige süsteemsemat vaadet
annaabi.ee 
