Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks
ümberriietatult Tiibeti pühasse pealinna Lhasa'sse, mis aga ei õnnestunud. Selle asemel
suundus ta Ladakh'i, mille pealinna Leh'i jõudis 20. detsembril 1901. Siit pöördus järgmisel
kevadel üle Karakorumi mäestiku tagasi Kasgari ning siis kodumaale. Hedin tõi teiselt reisilt
tulnuna kaasa veel suurema kuulsuse ja tõsteti Rootsi kuninga Oskas II poolt viimase
rootslasena aadliseisusesse. [5] Reisi rohked maateadlikud tulemused on esitatud suures 6-
köitelises teoses ,,Scientistic results of a journey in Central Asia 1899-1902", mille
väljaandmiseks Rootsi riigipäev määras 75 00 krooni. [1]
16. Oktoobril 1905 suubus Hedin oma kolmandale suurele reisile, Armeenia ja Pärsia kaudu
Indiasse, eesmärgiga selgitada Induse ja Brahmaputra jõgede allikate küsimust Himaalaja
mäestikus. Suure karavaniga lahkus ta 14. augustil 1906. aastal Leh'ist ja peale