Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks
tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne.
EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK
Sissejuhatus
Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala
rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie
ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures
loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
majandus üldse olemas on. Inimesed on ka kultuuri kandjad. Rahvastikualaseid teadmisi on niisiis tarvis
mitte üksnes nende endi pärast, vaid ka loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurigeograafia paremaks
mõistmiseks.