Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil
See andis omavalitsusele
avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil
elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust,
vallanvanemast ja tema abilistest, vallakohtust. Selline kogukondlik omavalitsus
jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid
oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel.
Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste
esindajatest, kes valisid volikogu. Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem, kes
valiti taluperemeeste hulgast, tal oli ka politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute
üle oma kogukonna territooriumil. Vallavanem koos abilistega moodustas
vallavalitsuse, kes palkas endale mitmesuguseid ametimehi(vallakirjutaja,
rõugetepanija, koolmeistrid jne)