Eesti keskaeg
mingi veidrus üldse).
Palli kasutanud vakuraamatuid. Järvamaal valdavaks saanud kristlikud nimed 15saj lõpul, P-Eestis
varasem. L-Eestis hilisem. Kultuurilised uuendused võetakse varem omaks Põhja- ja Lääne-Eestis. See ei
näita majanduslikku mahajäävust ega ka usulist. Vrd mulgikuub, mida kanti palju hiljem kui teised
rahvarõivaste kandmise lõpetasid.
Linnade mitte-sakslased
Olid hiljutised maatalupojad. Kinnitab seega, et ka maal oli ristiusk.
Linnaelu tihedamalt seotud kiriklike asjadega: gildid, tsunftid jms seoti tugevalt kristliku kultusega. Või
samas, seotus ilmneb allikates lihtsalt paremini.
Saksa elanikud veelgi tihedamalt erinevate kultustega seotud.
Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada
diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe).
Piiratud majanduslikud võimalused
annaabi.ee 
