ELi valitsemine
ridamisi uusi valdkondi: põllumajanduspoliitika, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töötajate
õigused, transport, telekommunikatsioon, energia. Oluliseks sammuks on rahaliidu loomine ning
ühisraha kasutuselevõtt. Pikka aega oli liidu üheks tunnusjooneks vähene sekkumine neis
valdkondades, kus avaliku sektori kulud on traditsiooniliselt suurimad: sotsiaalpoliitika, haridus,
tervishoid ning kaitsepoliitika. Nüüd on seegi muutumas. Samuti iseloomustab EL-i arengut
2
alates Maastrichtist integratsiooni ülekandumine majandussfäärist poliitilisse sfääri: Euroopa
kodakondsuse loomine, koostöö sise- ja justiitsküsimustes, ühise välis-ja julgeolekupoliitika
areng jne.
Integratsiooni laienemine
Oma ajaloo vältel on Euroopa Liit kasvanud kuue liikmesriigi ühendusest 27-liikmeliseks
organisatsiooniks. 1970-ndatel, 1980-ndatel ning 1990-ndatel liitus selleaegse Euroopa
Ühendusega igal kümnendil kolm riiki. Viimane laienemisvoor oli enneolematu, kuna 2004.