Otepää kõrgustik
(kuni 40 m) orgusid, suurimad nendest on Kooraste org, Jõksi-Piigandi org, Erastvere-Ahja
org ning Urvaste ürgorg.Looduse kaitmiseks oli loodud Pühajärve (870 ha) ning Väikese
Munamäe ja Tedremäe (355 ha) maastikukaitsealad. 1979. aastal nad oli ühenenud suurimaks
Eestis Otepää maastikukaitsealaks pindalaga 23 000 ha. Praegu see on Otepää kõrgustiku
puhkemajanduslikult ja esteetiliselt väärtuslikum osa.Otepää kõrgustik on Kõrg-Eesti
allprovintsi Kagu-Eesti kõrgustikude maastikuvaldkonna maastikurajoon, seda ümbritsevad
Ugandi lavamaa, Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund ja Võru-Hargla nõgu.
Tekke: Otepää kõrgustik on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest. Setted on
paiguti 200 meetrit paksud. Tavaliselt nimetatakse Otepää mägesid moreenküngasteks.
Pinnavormidest võib kõrgustikul näha veel vallseljakuid, nõgusid ja ürgorgusid. Vahelduva
pinnamoe tõttu on Otepääl põllumaad killustatud. Suuremaid põllupiirkondi leiame peamiselt
annaabi.ee 
