"maastikuuurimise" - 1 õppematerjal

Kultuurigeograafia konspekt

ja keskkonna suhteid ning vastasmõjusid. Maastikus leiab ainelise väljenduse maakasutus. Maastiku käsitlused eestis Maastik on olnud eesti geograafia üks tähtsamaid uurimisobjekte. Maastiku mõiste võttis kasutusele Granö. Tema meelest oli maastik maa-alaline üksus, millel on määratud, nähatavadja püsivad jooned. Inimene on samuti osa maastikust. Subjektiks on vaatleja-uurija. Kant vastandas kultuuri-ja loodusmaastiku. Nõukogude ajal tegeleti ainult loodusmaastikuga. Eesti maastikuuurimise käigus on valminud arvukas eesti maastikulised liigestused (Tammekann, Varep). 1980 kerkis esile kaks käsitlust- maastik kui üksteiseda tihedas vastastikuses seoses olevate looduslike ja inimtekkeliste elementidega füüsilis-territoriaalne süsteem ning maastik kui maastikupilt. Alates 1990 n uurimiste huvikese kaldunud maastike kirjeldamisele sotsiaal-kultuuriliste ja poliitiliste protsesside valguses.