e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena ilmaütlev maastikuta maastiketa e maastikkudeta kaasaütlev maastikuga maastikega e maastikkudega ainsus mitmus nimetav õpetlikkus õpetlikkused omastav õpetlikkuse õpetlikkuste osastav õpetlikkust õpetlikkusi e õpetlikkuseid sisseütlev õpetlikkusesse õpetlikkustesse e õpetlikkusse seesütlev õpetlikkuses õpetlikkustes
galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all. See on väga kitsas 50 meetri pikkune koridor, mille seintel ja laes on kõikvõimalikud märgid, selged mustad jooned ning graveeritud või mustaga maalitud loomad (hobused, kitsed, hirved, piisonid ja maskid), mis sarnanevad Castillo ja La Garma koopamaalidele. Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata. Figuure ja märke on kogu koopas ligikaudu ühepalju. Figuuride seas on 66 hirve (20 emahirve ja 46 isahirve), 40 hobust, 40 piisonit, 8 tarvast, 16 kitse, 2 metssiga ja kaks mägikitse, millele lisandub vähesel määral inimfiguure. Märkidest paistavad Polükroomide saalis silma võtmekujulised märgid, käed ja "onnid" ning teistes galeriides ristkülikukujulised ja trepikujulised märgid.
mõjukam planeet. Enam kui pool miljardit kilomeetrit sealpool Jupiteri asuv Saturn, väidetavalt kõige ilusam taevane objekt, mis on ümbritsetud selliste suurejooneliste rõngastega. Järgmine on Uraan, merisinine mõistatuslik kera, ainuke planeet Päikesesüsteemis, mis vurritab ümber Päikese nagu külili vaat. Ja lõpuks sügavsinine taevakeha Neptuun, mis varitseb igaveses pimeduses meie ettekujutuste ja ruumihorisondi servval viimasena ülisoortest maailmadest. Need maastikuta tormised maailmad: kauged,vvõõrad, hoomamatud. Olles miljoneid aastaid vanemad ja sadu kordi suuremad kui Maataolised kivised planeedid, sisaldavad hiiud Päikesesüsteemi ürgainet. Et need maailmad saaksid meile mõistetavaks, selle eest oleme tänu võlgu kosmosesondile Pioneer, mis tegi uurimisretki 1973. aastal. Enne aga pidi kosmoselaev pidama vastu 130 miljonit kilomeetrit retke läbi taevase miinivälja, läbi asteroidide vöö.
annaabi.ee 
