Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
platsikesi, mis kaunistati mustriliste peenarde, pöetud hekkide ja põõsaste, tüvikvormide,
dekoratiivvaaside ning paljude muude detailidega. Planeeritud täiendused osutusid tihti
kujunduslikult vaid toretsevat laadi ilustusteks, mis pargiansambliga nõrgalt seotud. Parkide
maastikulisse ossa planeeritud teed küll looklesid, moodustades korrektselt joonistatud ilusaid
kaarjaid jooni, kuid jäid seetõttu tegelikus maastikusituatsioonis võõraks ning selle nüansse vähe
arvestavaks. Need graafiliselt hästi peenelt välja töötatud plaanid annavad küll pargi üldise
planeeringu, teedevõrgu ja puude-põõsaste masside paigutuse, kuid dendroloogilise osa
iseloomustus puudub täielikult. Plaanidel ei ole eraldatud isegi leht- ja okaspuid, vaid kõik puud
on antud ühesuguse graafilise märgiga.
19. saj II poole parke iseloomustab veel mitmesuguste arhitektuursete väikevormide küllus.