EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA
erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese
ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud
erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega
maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja
rajatiste kaudu.
Kõige üldisema ettekujutuse maastike erinevustest annab nende jaotamine
maastikurajoonideks. Need on pinnamoe suurvormidel (kõrgustikel, lavamaadel, nõgudes
jms) või nende suurtel geoloogiliselt erinevatel osadel sarnastes kliimaoludes kujunenud
looduskompleksid ehk geokompleksid ehk geosüsteemid, mis võivad hõlmata tuhandeid
ruutkilomeetreid. Jääajajärgsel ajal on maastikke kujundanud erinevad tegurid (näiteks
lainetus, üleujutus, soostumine, erosioon, karstumine). Rajoonisiseste iseärasuste alusel
eristatakse allrajoone ehk paikkondi.
annaabi.ee 
