Karula kõrgustiku maastikurajoon
metsa on kasvanud kuplite laed ja järsud nõlvad, mida ümbritseb ringikujuliselt põllumaa või
niit. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad väikesed veesilmad, soometsad või märjad niidud.
Rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeletud põllumajandusega, tähtsamateks tegevusaladeks
on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, mesindus ja kalandus. (Keskkonnaamet)
Hinnang piirkonna loodus- ja/või maastikuväärtustele
Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala
geoloogiliselt väga mitmekülgne. Seal on hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga
järsunõlvalisi küngasmõhnu ja umbes 60 järve ning teisi väiksemaid märgalasid, mis muudavad
maastiku vaheldusrikkaks ja pakuvad erinevaid elupaiku ning huvitavaid rekreatiivseid
võimalusi. Piirkonnas asub hulgaliselt õppe- ja matkaradu, mida kasutades saab
keskkonnahariduslikku infot ning ala ilu loodust rikkumata nautida.