24°-meridiaan või sellega paralleelne suund. Y-teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Kohaliku tähtsusega mõõdistamiste puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on sel juhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikkagi orienteeritud põhja suunas Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõunasuund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. Maastikuobjekti asukoha määramine polaarkoordinaatidega Maastikupunkti m asend geodeetilise põhivõrgu punktide A ja B suhtes võib olla määratud polaarkoordinaatidega: s-polaarraadiusega ja polaarnurgaga, või bipolaarkoordinaatidega: s1 ja s2- kahe polaarraadiusega, või kahe polaarnurgaga: fii1 ja fii2 4. Mõõtkava on plaanil kujutatud joonlõikude pikkuste suhe samade joonte horisontaal- projektsiooniga maastikul. Liigid: 1. Arvmõõtkava- s
Redaktoriboksid Near Fog Percentage: ja Far Fog Percentage: (samuti neile järgnevad rõhtveoribad) leiavad kasutamist "udu" suhte- lise tiheduse määramisel. Maastikuobjektide (puude, põõsaste, ini- meste jms.) lisamiseks RENDER-kujutisele kasutatakse käsku LSNEW, mis avab dialoog- akna (vt. joonis 36). Maastikuobjektide lisamine eeldab suhteliselt head arvutit: arvuti vähese Joonis 35. võimsuse korral tekib pildi asemel ebamäärane laik. Maastikuobjekti sisestamisel joonisele näeb ta esialgu välja kolmnurgana, mille allääre juu- res on tema nimetus. Soovitud välimuse saab ta alles käsu RENDER täitmisega. Uue maastiku- objekti lisamiseks tuleb ta dialoogakna vasakul äärel asuvast loendiboksist välja valida ning käivitada käsunupp Position <. Nüüd tuleb näidata maastikuobjekti asukoht otse joonisel (vaikimisi on selleks koordinaatide alguspunkt). Tema kõrguse seadistamine on teostatav redak-
annaabi.ee 
