Nimetu
Uurimistöö jaguneb kaheks uurimisviisiks ehk kaheks etapiks. Esimene
etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö).
Välitööd võib ka 2ks jagada:
1) Arheoloogiline luure ehk inspektsioon (otsitakse maastikul uusi veel
teadmata kinnis ja - irdmuistiseid), arheoloogilised muistised pole
ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv
kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim
aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei
ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad
pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad,
sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist,
vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse
alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on
seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate
annaabi.ee 
