Mõned uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest ning suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest. On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maaväliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega. Skeptikute arvates on viljaringide näol aga tegu pettuse, nalja või omalaadse maastikukunstiga. Meedias on esinenud ülestunnistustega inimesed, kes kirjeldasid, kuidas nad nööri, laudade ja muu lihtsa varustuse abil kujundeid lõid. Kaks inglast, Doug Bower ja Dave Chorley, teatasid 1980. aastatel, et nad on tegelnud viljaringide loomisega alates 1978. aastast. Põhjalikumal uurimisel ei suutnud nad siiski enamikke juhtumeid seletada. Viljaringide Maavälise või paranormaalse päritolu hüpoteesi
(1876-1957) ja Joseph Beuys (1921-1986). Brâncuþit peetakse kuulsaimaks Rumeenia skulptoriks, kes oli üks esimesi abstraktse skulptuuri viljelejaid, kuigi kunstnik ise kutsus neid imbetsillideks, kes tema töid abstraktseks nimetasid. Joseph Beuys on Saksa kunstnik, kes viljeles videokunsti ja skulptuuri, teostas installatsioone ja perfomance'eid. Teda peetakse 20. sajandi 2. poole üheks mõjukamaks kunstnikuks Euroopas (Wikipedia, Land art). Maastikukunstiga seob teda ilmselt see, et ta oli aktiivne keskkonnakaitsja, mis avaldus ka tema töödes. Üheks ehedamaks näiteks on sellest 1982. aastal algatatud projekt "7000 tamme" ("7000 Eichen"), mis oli võimalik tänu Saksamaal Kasselis toimuvale ülemaailmsele kunstinäitusele. Projektis oli ette nähtud, et üle kogu suure linna istutatakse 7000 puud, kus igaühe kõrval seisab umbes meetrikõrgune basaldist sammas. Beuys lootis, et projektist saab esimene etapp tervet
annaabi.ee 
