Vooremaa maastikurajoon
kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid väärtustada maastikku ja siinset eripära
kui tervikut. Just Jõgevamaalt Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus
liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld.
Põllumajandusmaastikus leidsid väärtustamist maastiku olulised elemendid, nagu metsatukad,
mõisakompleksid ja ajalooline asutus. Seega oli maastikukultuurist saanud tootmiskultuuri
osa (Kalda & Ilves ).
12
Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on
tekkinud maaparandustööde käigus (kuivendamine, muldade lupjamine, kivisuse
vähendamine jne) (Koppel 1982). Selline inimmõju annab maastikule monotoonse ilme ja ei
pruugi rõhutada voorte ilmekust.
Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud
inimene