· Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, lavakunstikateedri maastikul käimiste juhendaja. · Eesti Looduskaitse Seltsi 41. kokkutulekul Põltsamaal Sõpruse pargis avati mälestusmärk Jaan Eilartile.
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie
· ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Karula rahvuspark Karula rahvuspark võeti kaitse alla 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Asub Valga-ja Võrumaal Karula ja Mõniste vallas. Rahvuspargi pindala on 11 043 ha. Kaitse-eesmärgiks: · Kagu-Eesti tüüpiliste metsa-ja järverohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse · Lõuna-Eesti maastikukultuuri taaselustamine Iseloomustus: · Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets (Kagu-Eesti suurim metsamassiiv) · Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna)
annaabi.ee 
